Monday, November 14, 2011

Maarja-Eeva, kes sa ei läinud ühikasse elama - sa tegid õigesti!

Pool üks panen äratuskell seitsmeks helisema ja pea padjale. Plaan on lumesadamise korral hommikul enne kooli minna ilma pildistama. Julge plaan igal juhul!

Kell viis - kisa köögis, mille kõrval meie armas väike tuba. Lund ei saja. Enamusrahvus tähistab hostelis sünnipäeva. Vähemusrahvused kannatavad selle vapralt välja. Koondutakse küll uksele rindele ja ollakse juba valmis vasturünnakuks, et nüüd küll aitab!, ent ajalugu või on see rahvustevahelise vaenu õhutamise hirm, on see, mis meie suud lukus hoiab. Ka teised Euroopa rahvad hoiavad diplomaatiliselt mängust eemale – nagu alati! Anname neile andeks, teame, et tegelikult nad toetavad meid, aga nemad asuvad ju pingekoldest kaks sammu kaugemal.

Peaaegu tuleb uus uni peale, kuid ei!

ÜLLATUS-ÜLLATUS - kell kuus tuleb uus üllatus! Kas tegu on tõesti organiseeritud ja kavalalt läbimõeldud pingeseisundi teravdamisega provokatsiooni abil? Üldse ei taha enam diplomaatiliseks jääda aga argument "nad hakkaks sind vihkama" hoiab väikerahvad jätkuvalt korrektsetena.

Siiski otsustan minna testima koridori põrandad ja eelkõige treppi, et kuidas saab seal kõndimine panna terve suure maja rappuma ja aknad värisema. Proovin, mis ma proovin, aga minu jaoks arusaamatutel põhjustel jääb elamine katsetuste ajal täiesti stabiilseks. Veendun ka selles, et pärsi kindlasti ei ole köögis ühtegi sõjalist jalaväerühma, kuigi kahtlused selleks olid suured, ega elevandipoega – kõik kohalviibijad on pealtnäha väga nunnud ja vormis piigad.

Ja kui te arvate, et provokaatorite rahvusköögi lemmiku, sibula, praadimine algas kell seitse, siis te eksite - 6.30!!!

"Miks nad ei võiks vähemalt sosistada?"

"Nad peavad ju sünnipäeva!"

"Krt, kui ma sain viisaastaseks, (viieaastaseks!) ja pidasin kortermajas sünnipäeva, hakkasime me juba kella viiest õhtul sosistama!"

Pole kerge olla eestlane!

Aga kella üheksast siis kooli - 3x45 minutit vene keelt + 4x45 minutit gruusia keelt + (avalik loeng?). Võrdusmärgile pidi järgnema kella 19st üllatuspidu päevakangelasele Rachas koos korraliku õhtusöögiga ja järgmine üllatuspidu õlle 21st suurema seltskonnaga ja õllega Salves. Ülalkirjeldatud muutuja x tõttu laheneb võrrand nüüd ilmselt teisiti.

Ei no palju õnne, tõesti noh!

3 comments:

  1. Kell saab kahekümne pärast kümme. Majas valitseb vaikus. Enamusrahvus magab õiglase und. Pole imestada, eks neil oli ka tegus hommik. Otsin kapist kuvalda ja võtan ajaviiteks mõne seina maha. Teie tuduge, tupsukesed!

    ReplyDelete
  2. Sellise asja vastu aiab ainult ise seltskonda sulandumine ja peoga pihtsa hakkamine ;)

    ReplyDelete
  3. Jah, kell 5 hommikul, pärast kolmetunnist und on mul päris tihti peotuju sees :) Ja ise ka imestan, kust see kannatus tuleb.
    Kõige toredam oli muidugi see, kui üks peolistest siis 15 minutit esimesse tundi hiljaks jäi ja siis vinguma hakkas, et kui väsinud ta ikka on...
    Uskumatu noh :D, see oli hetk, kui kannatus lõpuks katkes ja minus sarkasm võimust võttis, mille peale muidugi ohvrid kohe solvusid... Aga nüüd oleme kõik rõõmsalt sõbrad edasi. Lõpp hea, kõik hea!

    ReplyDelete